Parodontiit

Mis on parodontiit

Parodontiit on krooniline haigus ja nagu teised kroonilised seisundid nõuab pärast aktiivse ravi lõppu eluaegset jälgimist. Olenevalt ravi raskusastmest (gingiviit, kerge-, mõõdukas- ja kaugele arenenud parodontiit), patsiendi kodusest hügieenist, veritsuse protsentuaalist, hammaste arvust, mille ümber on igemetaskud >4 mm, suitsetamise ja üldtervise staatusest, määratakse pärast aktiivse ravi lõppu individuaalne järelkontrollide graafik. Esimese aasta jooksul pärast ravi lõppu on see sagedasem.

Hammast kontroll

Kontrollis ja hammaste puhastuses tuleks käia iga 3-4 kuu möödudes. Hiljem sõltub eelnimetatud teguritest järelkontrollide sagedus. Säilitav ravi on oluline nii patsientidele, kes teevad läbi korrigeeriva ravi faasi kui ka neile, kellel piirdutakse vaid mitte-kirurgilise raviga. Kuna eelnevalt parodontiiti põdenud on riskrühmas haiguse taastekkeks, on väga oluline regulaarselt igemete seisundil silma peal hoida.

Uuringud

Uuringud näitavad, et haiguse taasteket või progresseerumist, regulaarse re-call süsteemi puhul, tekib vaid väga vähestel patsientidel ja väheste hambapindade osas.  Hammaste kaotus selle aja jooksul oli < 2% ja enamus hambaid eemaldatakse seoses teiste diagnoosidega (nt. juure murrud). Lisaks näitas see uuring, et ka kaariest tekib selle 30 aasta jooksul palju vähem (keskmiselt 1 – 2 uut juhtu inimese kohta, millest suurem enamus on seotud eelnevate vanade täidistega). Korralik kontroll on oluline nii igemete kui ka hammaste tervise säilitamiseks.

Hamba kinnituskudede põletiku ravis on patsiendil ja arstil võrdne vastutus. Kuna nende haiguste põhilisteks tekitajateks on bakteriaalsed ladestused hammastel, on oluline, et patsiendid järjepidevalt neid eemaldaksid. Selleks on oluline koos hambaarstiga selgeks õppida õiged kodused hügieenivõtted ja neid igapäevaselt järgida. Ravikabinetis on võimalik hambad väga korralikult ära puhastada, kuid kui järjepidevat puhastust kodus ei jätkata, on varsti seis sama, mis ravi alustades.

Väga suureks riskifaktoriks igemepõletike progressioonis on suitsetamine.  Kindlasti aitab paremate ravitulemuste saavutamisel kaasa suitsetamisest loobumine või selle drastiline vähendamine. Kuna paljusid tegureid, mis on parodontiidihaiguste tekkimiseks ja arenemiseks vajalikud ei ole võimalik muuta (nt organismi kaitsemehhanismid), siis tuleb patsientidele teadvustada, et hügieeniharjumisi ja suitsetamist on võimalik muuta ja see on koht, kus patsiendid saavad ära teha pool tööd kinnituskudede põletike ravis.